Ettekanne Äripäeva ja WMG ühiselt internetiturunduse seminarilt.
Veebistatistika aitab jälgida kodulehe äriliste eesmärkide täitmist, võimaldab analüüsida kodulehe toimimist ning annab infot kuidas seda paremaks, effektiivsemaks muuta.
Veebistatistika annab meile teada, kui palju kodulehte külastatakse, kust need külastajad tulevad, mida nad meie kodulehel teevad ning milliste seadetega on nende arvutid – ehk oluline info kui hakkame midagi muutma või uut veebi ehitama.
Veebistatistika põhilised terminid
Hits – ehk päring. Veebilehe kõikide elementide allalaadimise arv. Kui veebilehel on 5 pilti, siis ühekordne lehe vaatamine genereerib 6 päringut (lehekülg ise ja iga pilt loetakse eraldi). See kõige rohkem valesti mõistetud termin ei kuulu internetiturunduse valdkonda. Ei ole just palju aega möödas, kui paljud nimetasid seda numbrit külastajate arvuks.
Visitors – veebilehe külastajad. Külastaja ei võrdu veel erineva inimene – erinevaid inimesi on tegelikult rohkem kuna ühe arvuti tagant kasutab internetti vahel mitu inimest.
Absolute Unique Visitors – veebilehe erinevate külastajate arv.
Visits – külastused – kuna vahel kasutab ühte arvutit mitu inimest, siis ei saa külastajate ja külastuste vahele võrdusmärki panna.
Pageviews – lehekülgede vaatamise arv. Summeerib mingi aja jooksul vaadatud leheküljed.
Bounce Rate – veebilehe külastajate osakaal, kes midagi tegemata lahkusid veebilehelt, näiteks vajutasid Back nuppu. Näiteks panete kuhugi üles atraktiivse kuid segase sõnumiga reklaami – kindlasti saate palju klikke kuid ka see põrkemäär tõuseb kohe lakke kuna enamik kes klikkisid lahkub sama kiirelt.
Time on site – kui kaua külastajad veebilehel viibisid.
Map Overlay – millistest maadest külastajad pärit olid. Direct Traffic – külastajad, kes on kodulehele tulnud aadressi otse brauseri aknasse sisestades.
Search Engines – külastajad on veebisaidile tulnud otsimootoritest (Neti.ee, Google.com jne).
Refering Sites – teised veebisaidid, kust külastajad on tulnud.
Keywords – otsisõnad, millega on veebisaidile tuldud. Browser Capabilities – milliste seadetega on külastajate arvutid – brauserid, operatsioonisüsteemid, ekraani värvide arv ning ekraani resolutsioonid, flash’i versioonid ja Java toetus brauseris. Kui näiteks tahate oma lehte laiemaks teha siis on hea uurida paljud seda korrektselt näevad.
Network Properties – näitab, milliste interneti ühendusepakkujate juurest kasutajad pärinevad ja nende internetiühenduse kiirust.
Top Content – populaarsemad veebilehed linkide põhjal.
Content by Title – populaarsemad lehed pealkirja alusel. Top Landing Pages – populaarsemad leheküljed, kuhu veebisaidis külastajad maandusid. Kas tuldi avalehele või otse mingile alamlehele.
Top Exit Pages – milliste veebilehtedelt külastajad lahkusid veebisaidilt.
Site Overlay – näitab, kuhu külastajad veebilehel klikkisid veebisaidi pildi alusel.
Events – võimaldab mõõta konkreetsete linkide klikkimist.
Goals – veebisaidi eesmärkide mõõtmine. Võimaldab jälgida konkreetseid tegevusi veebisaidil – kas osteti toode, kas telliti lisainfot jne.
Kuidas statistikat koguda
Google Analytics – ilmselt kõige levinum võimalus lihtsalt ja tasuta jälgida veebisaidi statistikat. Lisaks võib veel soovitada Clicky-nimelist veebisaiti, mis pakub statistikat reaalajas.
Sotsiaalmeedia võidukäiku ilmestab kenasti fakt, et viimase poole aastaga on popularse suhtlusvõrgustiku Facebook kasutajate arv Eestis kahekordistunud.
Hetkel on Eestis 113 700 Facebooki aktiivset kasutajat (seisuga 31.12.2009). Juulis 2009 oli Eestis aktiivseid Facebooki kasutajaid ainult 56 360.
Võrdluseks: Soomes hetkel on 1,471,320 Facebooki kasutajat ja nende arv on viimase 6 kuu jooksul kasvanud ligi 30%. Rootsis on 3,066,180 Facebooki kasutajat ja see on viimase poole aasta jooksul kasvanud 34%. Meie lõunanaabrite – Läti ja Leedu kohta kahjuks värsked arvud puuduvad (juuli algul oli Lätis 33 040 Facebooki kasutajat). Huvitava momendina võib välja tuua, et Venemaal on ainult 663,880 kasutajat Facebookil. Seal domineerivad endiselt kohalikud suhtlusportaalid. Kõige plahvatuslikumalt on Fascebookil kasutajaid juurde tulnud Taiwanis 701%.
Arvuliselt kõige rohkem on Facebookil kasutajaid USA-s 101 303 240, järgnevad UK 22 625 300 ja Türgi 16 943 780 kasutajaga.
Metrics Stationi andmetel on hetkel suurima arvuga fännileht Eestis Stop Killing Dogs 40 755 fänniga. Teisel kohal on Estonia leht 10 225 fänniga ja kolmandal kohal Arvo Pärt 6 514 fänniga.
Ka 2009 peeti neid kahte kõige suurema kasvuga turundusvahenditeks.
2009 aasta plaanis e-maili turundust suurendada 58% ettevõtetest, järgmiseks ehk 2010 aastaks on see number veelgi kasvanud ja nüüd plaanib e-maili turundusele rohkem tähelepanu suunata 69% ettevõtetest.
Kui 2009 aastaks plaanis social media turunduse eelarveid suurendada 44% küsitletud firmadest siis 2010 aga juba plaanib sotsiaalturunduse osakaalu suurendada 59% firmadest.
Endiselt on kolmandal kohal tähtsuselt otsimootorid ( SEO , SEM ). Otsimootorite turunduse alla kuulub veebilehe otsimootoritele optimeerimine ning reklaam otsimootorites.
Esimest korda on ilmunud pildile ka M-turundus ehk siis reklaamid mobiilides – seda plaanib 2010 suurendada 22% küsitletud firmadest.
Märkimisväärne osa firmadest planeerb sotsiaalturundust ja e-maili turundust omavahel ühendada.
Võrdlesime kahte uuringut mida koostasid Dataran Media ja eMarketer.
Muidugi on müük kõige suurem eesmärk sotsiaalturunduses, mille poole püüab iga firma.
Kuid lisaks sellele on veel mitmeid olulisi lisaväärtusi mida sotsiaalturundus annab:
1.Hea võimalus olla kursis, mis toimub sinu tööstusharus – tihti jõuab just värskeim info avalikkuseni sotsiaalmeedia kaudu 2.Võimalus jälgida, mida sinu äri kohta räägitakse – saab teada mida positiivset ja ka negatiivset inimesed räägivad 3.Konkurentide jälgimine – saate lihtsalt ülevaadet, mida teevad konkurendid 4.Parandada klientide kogemusi – kui teil on teada, millised probleemid klientidel teie teenuse-tootega seoses eksisteerivad, saate viia sisse vajadusel muudatusi oma firma protsessides 5.Edasimüüjate, partneride leidmine – sotsiaalmeedia kasutajaid ei ole ainult kliendid vaid ka teie potentsaalsed koostööpartnerid 6.Töötajate värbamine – kui teil on piisavalt suur jälgijaskond sotsiaalmeedias, siis võib ka selle kaudu uusi töötajaid otsida 7.Taustauuringud – saate teha eeluuringuid nii töötajate tausta kui ka oma koostööpartnerite kohta
Sony Ericsson otsustas vältida tavapäraseid tele ja välireklaame ning teha panuse hoopis sotsiaalturundusele Lõuna-Aafrika vabariigis järgmisel aastal toimuvatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel.
Sony Ericsson usgub et Twitter ja Facebook on palju paremad ja tõhusamad vahendid jõudmaks jalkafännideni.
Nad on käivitanud juba Twitter Cup võistluse kus fännid jagunevad samuti kui maad jalgpalli finaalmängudes. Kes koguvad kõige rohkem säutse, saavad edasi järgmisse fooru.
“Fännidele meeldib jagada oma tundeid teistega ning toeatada oma maa võistkonda ning sotsiaalmeedia võimaldab seda ideaalselt” Ütles Sony Ericssoni esindaja Calum MacDougall.
Meediaanalüütikud jälgivad huviga kuidas Sony-Ericssonil läheb selle julge sammuga.
Juba on tagurlikud jõud ka kritiseeritud nende sammu ja öeldud, et sotsiaalmeedia on ainult üks kanal ning ta pole ennast veel tõestanud. Teiseks tuuakse välja, et seoses kriisiga on hinnad televisoonis langenud ning see on muutnud TV jälle väga heaks reklaamikanaliks. Eks jääme põnevusega ootama kuidas Sony-Ericssonil siis õnnestub sotsiaalmeedias kanda kinnitada.
3 ülilihtsat näidet e-maili turundusest, mida on soovitav vältida.
Näide 1: E-mail on üks suur X
Me saame igapäevaselt mitmeid e-maile, mille sisu me ei näe. Vaevab mindki küsimus, milleks mulle sõnum, kus mitte midagi ei öelda ega teatata. Nagu see pruun sein siin:
Selle šokolaadipruuni seina pealkiri oli muide: „-50%“. Tegu oli ühe Eesti tuntuima brändi e-kirjaga.
KUIDAS PAREMAKS SAAB? E-maili pole soovitav vormistada ühe suure pildina, vaid nii, et see oleks loetav ka neile, kes ei viitsi/ei oska/ei taha tegeleda piltide laadimisega. Kuna e-mailide hulk on üsna suureks kasvanud ja e-maili-liiklus tihe, siis ei tasu lootma jääda, et a) kirja saaja Su e-maili kindlasti avab b) sellest midagi lugeda viitsib c) sellelt ka veel pilte-teksti tahab laadida.
Näide 2: Mis jõuab lugejani?
Kontrolli, et põhiline sõnum, mida Sa edastada soovid, oleks kirja eelvaates (ja ka pealkirjas) kohe näha. Mitte nii nagu sel juhtumil:
Fookuses on teade, et kui Sa ei soovi enam sarnaseid e-maile saada, siis palume teavitada saatjat. Ja tähelepanu, see e-mail võib sisaldada ka salastatud materjali. Tegu oli kataloogitoodete müüja e-postitusega.
Näide 3: Kuidas osta saab?
Jättes vahele suurel hulgal e-maili kujundus- ja koostamispõhimõtteid, toon välja vaid 4 asja, mis peaksid ühes müügimeilis kindlasti sisalduma:
mida osta saab? mis teenuseid-tooteid lugeja saab, mida Sina pakud?
mis on hinnad?
ütle konkreetselt, mida tegema peab: mida Sa tahad, et inimesed teeksid?
kuidas osta saab?
Ülimalt elementaarne, aga ikkagi unustatakse, eiratakse, välditakse jms.
SAMM NR 1:
See on vana teada-tuntud trikk ja mõjutamisvahend, et räägi inimesele, mida tegema peab - ja suure(ma) tõenäosusega nii juhtubki. Nagu ka alljärgnevas näites - pank pöördub personaalselt oma kliendi poole ning kutsub teda osa saama kliendiprogrammi eripakkumistest.
Lugedes seda e-maili, peaksin klikkima kuldvõtmekesel. Aga pagan, mis kuldvõtmekesel, kus? Kuidas ma seda klikkan? Minu e-mailis ju ei ole sellist võluvõtit! See kõlab nagu ühes multifilmis - tõin teile paki, aga kätte ei anna. Austatud kliendil palutakse tulla kaubamajja, aga sisse ei saa. Vähemalt mitte peasissepääsu kaudu. Tõsi, üleval peenikeses kirjas võib ka teise tee leida, kuid see on pigem nagu ümber nurga minemine, n-ö hädaabiukse kaudu liikumine - kui Sa siit ei saa, siis mine sealt. Piinlikult lihtne - poodi peab ka sisse pääsema. Mida suurema, uhkema ja avatuma „ukse“ kaudu, seda parem. Siis inimesed teavad, kuhu tulla, kuidas tulla.
KUIDAS SAAB PAREMINI: Vaata üle, kas Sinu poe uksed on maksimaalselt avatud, et kõik külastajad saaksid sisse tulla. Millised on takistused, kuidas need saaks elimineerida? Näiteks:
kontrolli, et Su e-kiri oleks ka piltideta loetav ja moodustaks terviku
„Click-to-action“ võiks olla ka e-kirja eelvaates näha. Keskmiselt veedab inimene ühe e-maili peale vaid loetud sekundid. Ta otsustab eelvaate põhjal, kuidas e-kirjale reageerida.
SAMM NR 2:
Olles downloadinud panga näites olevad e-kirja pildid, näen võtit ja jumalale tänu - saan edasi vaadata. Soovin ju osa saada pakutavatest eelistest ja soodustustest; samuti programmi uuendustest, sest pealkirjas seisis, et 01.01.2010 hakkab kehtima uus kuldkliendiprogramm. Klikin nähtavale ilmunud võtmekesel.
SAMM NR 3:
Satun pimedasse „vahekoridori“. Ilusti juhendatakse siit küll edasi, samas: kas lihtsam poleks otsejoones poodi pääseda? Milleks läbida 2 etappi, kui saab 1? Tundub nagu sobiv koht, kus mõlgutada loobumismõtteid. Ja kindlasti leidubki keegi, kes siin tegutsemise pooleli jätab...ei viitsi enam, keegi segab vahele, tähelepanu läheb mujale jms ning ongi korras.
Oodates endiselt põnevusega ülevaadet soodustustest ja eelistest, klikin edasi. Ja mis juhtub:
Selgub, et kliendiprogrammi raames pakutakse .... täppe? Punnikesi? Nüüd siis on kõik „tooted“ või eelised ka ära peidetud. Miks küll ometi?
SAMM NR 5:
Uudishimuliku inimesena ei jää muud üle, kui vehkida kursoriga üle ekraani, sest äkki on sellest kasu. Lähendades kursori täpile saan teada, et „Eliitkasko standardkasko hinnaga. Kuldkliendi sõidukid omavad laiema kaitsega kaskokindlustust“. 1 kasu leitud! Aga kangesti tekib tahtmine rohkem teada saada, mis see laiem kindlustuskaitse on. Klikingi kohe... mitte midagi.....klikin veel....mitte midagi....klikin mitu korda....ei mingit reaktsiooni. Olgu, kui ei saa, siis ei saa.
Lähenen kursoriga siis teisele täpile. Saan teada, et kinnisvara hindamine -50%. Aga mis see tähendab? Mis see tegelikult maksab? Klikkimine endiselt ei toimi. Miks ma saan seal üldse klikkida, kui selle tulemusena midagi ei juhtu? Miks peab just sellist flash-lahendust kasutama?
Huvitav, kas oluline on ka, millisele täpile ja mis järjekorras läheneda? Võibolla alustasin valest otsast? Kas täpi asukohal on ka mingi tähendus? Nt klienditugi on moosipurgis ja mõni täpp on ka inimesel peas...
Lisaks on öeldud, et Kuldkliendimaailmas on kümneid soodustusi, aga täpikesi on 9. On mul midagi märkamata jäänud? On mõni eelis vahepeal ära kadunud? Kas ma ikka vaatasin kõiki täppe ja kasusid korralikult? Ning kuidas neid eeliseid või teenuseid osta või tarbida saab? Kuhu peab minema või mida tegema, et neid kasusid saada? Selle kohta informatsiooni kahjuks pole.
Kokkuvõtteks: Ka reklaamikampaaniate puhul tasub mõelda usability`le. Reklaam (või e-mail) võib ju ilus ja kihvt olla, kuid kas see ka toimib?
Kogu Euroopas on majanduskriis suurendanud interneti reklaami osakaalu. Internet Ad barometer leidis küsitluses, et 84% vastanutest on rahul internetiturunduse tulemustega. Küsitlus hõlmas 16 riiki Euroopas.
Enamikes riikides prognoositakse digitaalsete eelarvete kasvu 2010 ja see võimaldab online turundajatel veelgi paremini oma oskusi kasutada või tõestada. Plaaneeringute kohaselt peaks internetiturunduse kulutused järgmisel aastal Euroopas kasvama kesmiselt 8%, väidab EIAA (European Interactive Advertising Association).
E-kommerts
Eurooplased ostavad järejst rohkem kaupu internetist. Üha rohkem firmasid Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja enamikes Euroopa maades kavatseb avada oma poed internetis.
Ida Euroopa ei ole üldiselt nii hästi arenenud ja arvatakse, et majandussurutis kestab neis maades veel kuid kui mitte aastaid, siis seetõttu võivad e-äri arengud maade kaupa vägagi erinevad olla.
M-reklaam
2009 aastat peetakse esimeseks M-reklaami aastaks, kus ka suured tegijad sellele võimalusele tähelepanu aktiivselt pöörasid – Marks & Spencer, Visa jne.
2010 aastal jätkab iPhone oma võidukäiku, kuna paljudes maades kaovad iPhone müügi piirangud (iPhone saavad müüa kõik soovijad). Hea näitena tuuakse, et Orange müüs Inglismaal esimese päevaga, kui tal iPhone müügi võimalus avanes, 30 000 telefoni! See juhtus 10 novembril 2009. Lisaks peaks mobiilioperaatorite vaheline konkurents ka pakkuma kasutajatele paremaid lahendusi.
Nokia, Samsung ja teised tootjad soovivad ka iPhonele järgi jõuda. Kuna uusi mudeleid ja võimalusi mobiilides lisandub väga kiiresti, siis maailm suisa ootab häid mobiilikampaaniaid ja lahendusi. See, et hamburgeriputkast 100 m kaugusel pakutakse mobiili osta veidi soodsamalt, ei ole enam üldse teema. Turundajad peaksid välja nuputama midagi ägedamat ja kaasahaaravamat. Tasulised väljaanded
Paljud väljaanded järgivad News Corporation’s (Rupert Murdoch’s) ja teevad oma väljaanded tasuliseks. Eestis on esimene näide Postimehe näol juba olemas.
Paljud kasutajad aga hakkavad ignoreerima neid veebisaite ja leiavad sama info mujalt. Kuid reklaamijatele on need, kes viitsivad sisu eest maksta, väärtuslikum sihtrühm ja võibolla isegi mõnes kohas tõusevad reklaamihinnad.
Ainult 23% internetis reklaamijatest usub, et traditsioonilised agentuurid on suutelised planeerima ja manageerima internetireklaami - nii väidab Forrester Research.
46% küsitletutest väitis, et traditsioonilise meedia agentuurid ei ole selleks suutelised. Ülejäänud 31% jäid neutraalsele seisukohale. Küsitleti sadat globaalset firmat, kes on internetis reklaaminud.
See on hea uudis digitaalse meedia agentuuridele, kuna uus meedia hõlmab järjest suuremat osa turunduses. Traditsioonilised agentuurid soovivad seetõttu omandada kiiresti ka digitaalse meedia know-how-d ja teisalt digitaalse meedia agentuurid püüavad täiendada teadmisi ja olla mitte ainult veebispetsialistid.
Uuringust koorub välja veel, et ideaalis sooviks enamik näha oma partnerina ühte agentuuri, kes siis suudaks võrdselt hästi hallata nii uut kui vana meediat.
60% klientidest on isegi 2 või rohkem digitaalse meedia partnerit ja see ilmselt süveneb uute võimalustega internetiturunduses nagu näiteks M-reklaam ja sotsiaalturundus.
Kolm uuringufirmat ( Magna Global, GroupM ja ZenithOptimedia ) prognoosivad järgmiseks aastaks reklaamikulutuste kasvu. Kasvuprogoosid on erinevad, kuid jäävad 0,8-6% piiresse.
Internet on ainuke meediakanal, mis on suutunud rohkem raha juurde meelitada ka käesoleval aastal, muidugi ei saa rääkida enam 40%-lisest kasvust nagu eelmistel aastatel.
Järgmiseks aastaks prognoositakse internetireklaami kasvu 9,5%, 2011, aga juba 12% ja 2012 13% ning TV jääb endiselt domineerivaks meediakanaliks.
Internet, pakkudes kiiret ja selget tulusust, on järjest rohkem meelepärane turundajatele võrreldes pikaaegse brändi reklaamiga teistes meediates.
Google.com on maailmas kõige rohkem kasutatav veebisait, kuid tema rivaal Bing pakub reklaamijatele kõrgemat reklaamide klikkimiste protsenti (CTR).
Reklaamivõrgustiku Chitika andmetel on Bing otsimootori keskmine CTR 1,74% , Google.comis aga CTR 0,98% ehk ca 75% kõrgem. Veel kõrgemad CTRid on AOL-s 2,5% ja ASK.com-s 1,76%.
Yahoo.com otsimootoris on keskmine klikkimise protsent 1,37%.
Bingi osakaal otsimootorite turust on 5,75% ja see on langenud – juulis 2009 oli ta osakaal 8%.
Täpsemalt - Google uuendab oma otsitulemuste reastamise valemeid.
Värses intervjuus räägib Google esindaja Matt Cutts sellest, et jaanuarist 2010 lisatakse otsitulemuste reastamisse uus faktor – veebisaidi kiirus (allalaadimis kiirus).
Lihtsalt öeldes, Google lubab lisaboonust neile, kelle veebisait laeb kiiremini. Seega tuleb hakata kõigil veebisiaid omanikel tegelema ka veebisaidi kiiruse optimeerimisega. Hetkel ongi viimane aeg vaadata üle kui kiiresti veebisait laeb võrreldes konkurentidega.
Positiivne uudis, mis paneb veebisaidi omanikud ka kodulehe kiiruse peale mõtlema. Kokkuvõttes peaks see käik kogu internetti kiiremaks tegema – teoorias vähemalt.
Küsitleti Ameerika 500-t kõige kiiremini kasvavat ettevõtet (Inc. 500 companies) ja 91% neist kasutab mingil moel sotsiaalturundust.
Sotsiaalturunduse kanalite (blogging, podcasting, online video, social networking, message boards, and wikis) kasutamine on kasvanud võrreldes möödunud aastaga - 2008 kasutas 77% firmadest mingitki sotsiaalturunduse vahendit.
Kõige levinum kanal LinkedIn, Facebooki ja Myspace kõrval oli Twitter – 52% vastanutest väitis, et kasutab seda.
44% firmadest kellel ei ole hetkel blogi, plaanib seda teha ja 36% plaanib hakata mingil moel online videot kasutama.
Sotsiaalmeedia on innovatiivne ja annab eelise konkurentide ees – nii põhjendavad uurijad selle suurt populaarsust.
Uuringust selgub veel, et 68% firmadest jälgib oma firma või brandi kohta käivat infot sotsiaalmeedias.
Uuringu viis läbi the Center for Marketing Research at the University of Massachusetts Dartmouth.
Tuginedes värskele Eyeblasteri uuringule võib väita, et videoreklaamid ei tööta kõigis reklaamikeskkondades hästi ja nimelt just viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud sotsiaalmeedia veebisaitides.
Milles asi? Nimelt selles, et inimesed ei veeda piisavalt kaua aega sotsiaalmeedia veebisaitide erinevatel lehekülgedel, et reageerida videoreklaamidele.
Uuringu tulemused võtavad kokku kolme ja poole aastase perioodi ja tuhanded reklaamikampaaniad. Videoreklaamide vaatamine on kasvanud 60% kiiremini kui Rich Media reklaamide oma.
Uuringust tuleb ka välja, et mängude veebisaitides töötavad paremini brandi-reklaamid kuna mängimise ajal inimestel pole aega reklaamisisu täpselt lugeda.
Videoreklaamid töötavad väga hästi saitides, kus on rohkem sisu – uudised, äri, emailid ja kus on staatiline sisu.
Online videode vaatamine on kasvanud möödunud aastaga võrreldes ligi 25% ja inimesed vaatavad ka videosid 25% kauem käesoleval aastal.
* Kes saatis e-kirja – FROM-väli peab andma sellele selge vastuse. Kõik me puutume järjest rohkem kokku spämmiga ja delete-nupp on alati ühe näpuvajutuse kaugusel.
* Pealkiri peab selgitama üheselt, mida ma saan, kui selle kirja avan.
* Kas tegu on spämmi või soovitud kirjaga – kirja väärtus peab olema selgelt välja toodud.
Mõned punktid, mida hea pealkirja ehk subjekti valimisel silmas pidada:
1. Kliendi nime kasutamine pealkirjas lisab personaalsust, kuid lisaks peab sisalduma veel sõnum, mis vastab saaja vajadustele. 2. Kui tegu on ajalise piirangu pakkumisega, peab see ka pealkirjas välja tulema. 3. Ärge korrake firmanime pealkirjas, see on näha juba “saatja” väljal 4. Sõnum peab mahtuma 60-70 tähemärgi sisse, sest ülejäänud ei jää näha. 5. Kui postitate kirju tihedalt( nt iga päev), siis peab peamine sõnum sisalduma ka pealkirjas, mitte olema kirjas lihtsalt “uudiskiri” 6. Ärge trikitage pealkirjas erinevate märkidega nagu: *** !!!! jne 7. Subjekt peab olema kõigile arusaadav, isegi LCD telereid reklaamiv firma saab selle kirjutada nii, et see ei näeks välja nagu mingi salakood.
* Sotsiaalse meedia ostmine muutub. Peab selgeks saama, kas ja kui palju peaks maksma üks kontakt sotsiaalses meedias. Kas see on rohkem väärt kui TV reklaam, näitab aeg.
* Oluline on leida vastus, kuidas hoida üleval suhtlust klientidega internetis. Tänapäeval puuduvad selle kohta reeglid, mis siiski ilmselt üsna pea välja töötatakse.
* M-äri kasvab, lahendusi tuleb mobiilidesse juurde. Suuremad mobiilide valmistajad peaksid tegema aplikatsioonide valimise lihtsamaks, praegu klient tihti ei tea, mida ta tegelikult oma mobiilsesse seadmesse laeb. See info liigub täna enamjaolt sõprade ja tuttavate kaudu. Tootjad võiksid teha edetabelid (Top25), mida nad soovitavad ning mida alla laadida.
* Lihtsalt staatilise veebisaidi omamisest tähtsamaks muutub oma sõnumi aktiivne laialisaatmine.
* Ajalehtede uudised muutuvad tänu nende tarbimise muutumisele.
* Online video kasvab, järjest rohkem tuleb mõelda videote lisamisele veebisaidile. Oluliseks saavad televisooni pikaaegsed kogemused teemal: kuidas head lugu pildikeeles jutustada.
USAs vähenes internetireklaami kulutuste maht käesoleva aasta esimesel poolel 5,3% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Internetireklaamist 47% kulub otsimootorites reklaamimisele (search), teisel kohal on nö bannerreklaamid 35% (display advertising), kolmandal kohal kataloogid (classifields) 10% ja neljandal kohal tehingupõhise maksustamisega reklaamid (lead generation) – 7%
Täpsemad andmed:
Internetireklaami kulutused 1999 – 2009:
Internetireklaami kulutused peamiste valdkondade lõikes on järgmised.
”Kui üleüldine reklaamiturg on tugevalt mõjutatud ülemaailmsest majanduslikust olukorrast, siis järjest rohkem pööratakse tähelepanu internetireklaamile, sest selle tulemused on mõõdetavad ja inimesed veedavad järjest rohkem aega internetis”, David Silvermann PWC LLP partner.
Antud ülevaadet koostatakse kaks korda aastas firmade IAB (Internet Advertising Bureau) ja PWC (PricewaterhouseCoopers) poolt.
See on väga suur muutus, sest alles 5 aastat tagasi ei olnud nii suurel kompaniil internetireklaamile sentigi eraldatud.
Pepsicol saab väga suur fookus olema sotsiaalsel meedial. Tehakse eraldi veebisait, kus internetikasutajad saavad hakata hindama erinevaid projekte ja siis sealt valitakse võitjad.
Pepsico on maalima üks juhtivaid reklaamijaid, kelle kaubamärkideks on Pepsi, 7up, Lays, Tropicana.
96% täiskasvanud internetikasutajatest on andnud oma emaili mõnele firmale, et saada eripakkumisi või rohkem infot. 73% ütles, et mingi ostu sooritaksid nad meelsamini sellest firmast kellelel nad on oma emaili aadressi juba andnud.
Samas uuringus selgus ka, et 46% inimestest on kunagi klikkinud banneril. 85% küsitletutest ütles, et nad on valmis andma oma meiliaadressi, et saada eripakkumiste kohta infot. Seega on e-maili turundusel endiselt helge tulevik. blog.pontiflex.com/
