Facebooki otsimootoritele optimeerimine ehk SEO - ettekanne Äripäeva ja WMG seminarilt.
Video pikkus ca 5 minutit.
1. Tehke oma lehekülg ligipääsetavaks kõigile ilma paroolita. Siis saavad teie Facebooki lehti vaadata ka need, kes ei ole Facebooki kasutajad. Facebooki seadetes ei ole vaja panna peale maapõhist piirangut. Kui te seda ei tee, ongi teie leht vabalt ligipääsetav.
2. Võtke lahti Facebooki privaatsuse seaded ja vaadake, et teie info oleks Facebooki otsingus kõigile nähtav.
Tehke ka linnuke, otsimootorite kasti, siis on teie Facebooki leht nähtav otsimootorites.
3. Jällegi püüdke kasutada Facebooki postitustes olulisi märksõnu. Eks ikka neid, mida kõige rohkem otsitakse teie äriga seonduvalt.
4. Facebooki veebilehe aadress või nimi valige hoolega. Seda ei saa te hiljem muuta. Mõelge mis oleks kõige parem. Tihti võib see kopeerida lihtsalt teie firmanime või veebiaadressi. Kuid võib olla ka mõni oluline märksõna mis seondub teie valdkonnaga. Pigem soovitame kas firmanime, tootenime või oma veebilehe aadressi. Aadress on teie kasutajanimi – ja seda saab muuta siin www.facebook.com/username Et panna oma lehele ilus aadress, peab teie lehel olema mõned fännid. Siis saate seda muuta.
5. About box on koht, kus saate oma ärist natuke rohkem kirjutada. 250 tähemärki on piirang ja kasutage ka seal olulisemaid märksõnu.
6. Täitke ära ka "info" alajaotus. Sinna võite lisada ka linke oma kodulehele, blogisse jne. Lingid peavad olema täiskujul ehk http://www.minufirma.ee , siis on nad klikitavad.
Info alajaotusse saate panna detailsema kirjelduse oma firmast ja jällegi ärge unustage kasutamast olulisi märksõnu.
7. Kuna tavapärased Facebooki võimalused oma info avaldamiseks on küllalt piiratud, siis on hea kasutada selleks vastavat lahendust “Static FBML “. See võimaldab teha tavalise html lehe üles tabide alla või vasakusse menüüsse. Selle paigaldamine on üsna lihtne ja sinna võite sisestada kohe html koodi. Google Analytics statistika koodijuppi pole mõte sinna panna, kuna Facebook ei luba nii sataistikat koguda, millest on veidi kahju.
Kui te teete postitusi oma Facebooki lehele ja lisate ka lingi, siis arvestage, et automaatselt kuvab Facebook seal teie lehe pealkirja ehk Titlet – seega on hea mõelda ka eelnevalt postitatava lehe pealkirjale, mis peaks olema korrektne.
8. Fotod üritused ja foorum. Kui postitate pilte, siis ei ole oluline neile määrata korrektset failinime, kuna Facebook muudab pildinimed ära. Küll aga saate iga pildi juurde sisestada kirjelduse mis on oluline.
Kui postitade üritusi siis mõelge ka hoolikalt millised märksõnad võiksid figureerida selgituses. Kui teil ei ole oma blogi, siis võib olla Facebooki foorumilahendus heaks alternatiiviks.
Samas on blogi pidamine parem otsimootorite kohapealt kuna siis see sisu on seotud teie kodulehega ja annab SEO kohapealt teile punkte juurde.
9. Pange ka lingid mis suunavad teie Facebooki lehele oma kodulehtedele üles. Võite panna tekstilinkidena või kasutada Facebooki poolt väljatöötatud kenasid lahendusi mis võimaldavad kohe fänniks hakata, või näha kes on juba teie fännid. Õigemini, kellele te meeldite ja lisaks võimaldavad kuvada viimaseid postitusi ka teie lehel.
10. Kasvatage oma kogukonda – hea ja effektiivne viis on teha seda läbi loosimiste. Lisaks võte panna üles ka reklaami Facebooki mis kutsub teie lehega liituma – seda on lihtne teha ja see annab ka mitmeid häid suunamise võimalusi. Positiivne on, et reklaamid ei valluta seal kasutaja ekraanist 70-80%, nagu paljudes veebisaitides ja see on väga hea jätkusuutlik lahendus! Kasutajad pole reklaamidega ülekoormatud.
Reklaami suurus polegi antud juhul üldse oluline – oluline on kas see töötab – kas te saate juurde kliente, jälgijaid vms. On mitmeid tõestusi mis näitavad selgelt, et need reklaamid töötavad väga hästi.
Keskmine kliki hind Facebookis on umbes 2 krooni, mis on vägagi soodne. Facebook ise soovitab küll panna kliki hinna 6 ja 9 krooni vahele, kuid selleks pole vajadust.
Facebooki reklaamilahendus on üks paremaid oma lihtsuselt maailmas. See võimaldab reklaame suunata vanuse, soo, riigi, keele, huvigruppide, sünnipäeva ja töökoha põhiselt. Lisaks saab kohe ka teada eeldatava sihtgrupi suuruse, mis on suurepärane lahendus. Reklaamide suunamise võimalused annavad väga täpseid sihtimise võimalusi.
Sotsiaalmeedia võidukäiku ilmestab kenasti fakt, et viimase poole aastaga on popularse suhtlusvõrgustiku Facebook kasutajate arv Eestis kahekordistunud.
Hetkel on Eestis 113 700 Facebooki aktiivset kasutajat (seisuga 31.12.2009). Juulis 2009 oli Eestis aktiivseid Facebooki kasutajaid ainult 56 360.
Võrdluseks: Soomes hetkel on 1,471,320 Facebooki kasutajat ja nende arv on viimase 6 kuu jooksul kasvanud ligi 30%. Rootsis on 3,066,180 Facebooki kasutajat ja see on viimase poole aasta jooksul kasvanud 34%. Meie lõunanaabrite – Läti ja Leedu kohta kahjuks värsked arvud puuduvad (juuli algul oli Lätis 33 040 Facebooki kasutajat). Huvitava momendina võib välja tuua, et Venemaal on ainult 663,880 kasutajat Facebookil. Seal domineerivad endiselt kohalikud suhtlusportaalid. Kõige plahvatuslikumalt on Fascebookil kasutajaid juurde tulnud Taiwanis 701%.
Arvuliselt kõige rohkem on Facebookil kasutajaid USA-s 101 303 240, järgnevad UK 22 625 300 ja Türgi 16 943 780 kasutajaga.
Metrics Stationi andmetel on hetkel suurima arvuga fännileht Eestis Stop Killing Dogs 40 755 fänniga. Teisel kohal on Estonia leht 10 225 fänniga ja kolmandal kohal Arvo Pärt 6 514 fänniga.
Ka 2009 peeti neid kahte kõige suurema kasvuga turundusvahenditeks.
2009 aasta plaanis e-maili turundust suurendada 58% ettevõtetest, järgmiseks ehk 2010 aastaks on see number veelgi kasvanud ja nüüd plaanib e-maili turundusele rohkem tähelepanu suunata 69% ettevõtetest.
Kui 2009 aastaks plaanis social media turunduse eelarveid suurendada 44% küsitletud firmadest siis 2010 aga juba plaanib sotsiaalturunduse osakaalu suurendada 59% firmadest.
Endiselt on kolmandal kohal tähtsuselt otsimootorid ( SEO , SEM ). Otsimootorite turunduse alla kuulub veebilehe otsimootoritele optimeerimine ning reklaam otsimootorites.
Esimest korda on ilmunud pildile ka M-turundus ehk siis reklaamid mobiilides – seda plaanib 2010 suurendada 22% küsitletud firmadest.
Märkimisväärne osa firmadest planeerb sotsiaalturundust ja e-maili turundust omavahel ühendada.
Võrdlesime kahte uuringut mida koostasid Dataran Media ja eMarketer.
Muidugi on müük kõige suurem eesmärk sotsiaalturunduses, mille poole püüab iga firma.
Kuid lisaks sellele on veel mitmeid olulisi lisaväärtusi mida sotsiaalturundus annab:
1.Hea võimalus olla kursis, mis toimub sinu tööstusharus – tihti jõuab just värskeim info avalikkuseni sotsiaalmeedia kaudu 2.Võimalus jälgida, mida sinu äri kohta räägitakse – saab teada mida positiivset ja ka negatiivset inimesed räägivad 3.Konkurentide jälgimine – saate lihtsalt ülevaadet, mida teevad konkurendid 4.Parandada klientide kogemusi – kui teil on teada, millised probleemid klientidel teie teenuse-tootega seoses eksisteerivad, saate viia sisse vajadusel muudatusi oma firma protsessides 5.Edasimüüjate, partneride leidmine – sotsiaalmeedia kasutajaid ei ole ainult kliendid vaid ka teie potentsaalsed koostööpartnerid 6.Töötajate värbamine – kui teil on piisavalt suur jälgijaskond sotsiaalmeedias, siis võib ka selle kaudu uusi töötajaid otsida 7.Taustauuringud – saate teha eeluuringuid nii töötajate tausta kui ka oma koostööpartnerite kohta
Sony Ericsson otsustas vältida tavapäraseid tele ja välireklaame ning teha panuse hoopis sotsiaalturundusele Lõuna-Aafrika vabariigis järgmisel aastal toimuvatel jalgpalli maailmameistrivõistlustel.
Sony Ericsson usgub et Twitter ja Facebook on palju paremad ja tõhusamad vahendid jõudmaks jalkafännideni.
Nad on käivitanud juba Twitter Cup võistluse kus fännid jagunevad samuti kui maad jalgpalli finaalmängudes. Kes koguvad kõige rohkem säutse, saavad edasi järgmisse fooru.
“Fännidele meeldib jagada oma tundeid teistega ning toeatada oma maa võistkonda ning sotsiaalmeedia võimaldab seda ideaalselt” Ütles Sony Ericssoni esindaja Calum MacDougall.
Meediaanalüütikud jälgivad huviga kuidas Sony-Ericssonil läheb selle julge sammuga.
Juba on tagurlikud jõud ka kritiseeritud nende sammu ja öeldud, et sotsiaalmeedia on ainult üks kanal ning ta pole ennast veel tõestanud. Teiseks tuuakse välja, et seoses kriisiga on hinnad televisoonis langenud ning see on muutnud TV jälle väga heaks reklaamikanaliks. Eks jääme põnevusega ootama kuidas Sony-Ericssonil siis õnnestub sotsiaalmeedias kanda kinnitada.
Kogu Euroopas on majanduskriis suurendanud interneti reklaami osakaalu. Internet Ad barometer leidis küsitluses, et 84% vastanutest on rahul internetiturunduse tulemustega. Küsitlus hõlmas 16 riiki Euroopas.
Enamikes riikides prognoositakse digitaalsete eelarvete kasvu 2010 ja see võimaldab online turundajatel veelgi paremini oma oskusi kasutada või tõestada. Plaaneeringute kohaselt peaks internetiturunduse kulutused järgmisel aastal Euroopas kasvama kesmiselt 8%, väidab EIAA (European Interactive Advertising Association).
E-kommerts
Eurooplased ostavad järejst rohkem kaupu internetist. Üha rohkem firmasid Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja enamikes Euroopa maades kavatseb avada oma poed internetis.
Ida Euroopa ei ole üldiselt nii hästi arenenud ja arvatakse, et majandussurutis kestab neis maades veel kuid kui mitte aastaid, siis seetõttu võivad e-äri arengud maade kaupa vägagi erinevad olla.
M-reklaam
2009 aastat peetakse esimeseks M-reklaami aastaks, kus ka suured tegijad sellele võimalusele tähelepanu aktiivselt pöörasid – Marks & Spencer, Visa jne.
2010 aastal jätkab iPhone oma võidukäiku, kuna paljudes maades kaovad iPhone müügi piirangud (iPhone saavad müüa kõik soovijad). Hea näitena tuuakse, et Orange müüs Inglismaal esimese päevaga, kui tal iPhone müügi võimalus avanes, 30 000 telefoni! See juhtus 10 novembril 2009. Lisaks peaks mobiilioperaatorite vaheline konkurents ka pakkuma kasutajatele paremaid lahendusi.
Nokia, Samsung ja teised tootjad soovivad ka iPhonele järgi jõuda. Kuna uusi mudeleid ja võimalusi mobiilides lisandub väga kiiresti, siis maailm suisa ootab häid mobiilikampaaniaid ja lahendusi. See, et hamburgeriputkast 100 m kaugusel pakutakse mobiili osta veidi soodsamalt, ei ole enam üldse teema. Turundajad peaksid välja nuputama midagi ägedamat ja kaasahaaravamat. Tasulised väljaanded
Paljud väljaanded järgivad News Corporation’s (Rupert Murdoch’s) ja teevad oma väljaanded tasuliseks. Eestis on esimene näide Postimehe näol juba olemas.
Paljud kasutajad aga hakkavad ignoreerima neid veebisaite ja leiavad sama info mujalt. Kuid reklaamijatele on need, kes viitsivad sisu eest maksta, väärtuslikum sihtrühm ja võibolla isegi mõnes kohas tõusevad reklaamihinnad.
Ainult 23% internetis reklaamijatest usub, et traditsioonilised agentuurid on suutelised planeerima ja manageerima internetireklaami - nii väidab Forrester Research.
46% küsitletutest väitis, et traditsioonilise meedia agentuurid ei ole selleks suutelised. Ülejäänud 31% jäid neutraalsele seisukohale. Küsitleti sadat globaalset firmat, kes on internetis reklaaminud.
See on hea uudis digitaalse meedia agentuuridele, kuna uus meedia hõlmab järjest suuremat osa turunduses. Traditsioonilised agentuurid soovivad seetõttu omandada kiiresti ka digitaalse meedia know-how-d ja teisalt digitaalse meedia agentuurid püüavad täiendada teadmisi ja olla mitte ainult veebispetsialistid.
Uuringust koorub välja veel, et ideaalis sooviks enamik näha oma partnerina ühte agentuuri, kes siis suudaks võrdselt hästi hallata nii uut kui vana meediat.
60% klientidest on isegi 2 või rohkem digitaalse meedia partnerit ja see ilmselt süveneb uute võimalustega internetiturunduses nagu näiteks M-reklaam ja sotsiaalturundus.
2005 aastal oli Myspace.com on edu tipul – 70 000 uut registreerujat päevas ja number 1 sotsiaalmeedia veebisait maailmas. Facebook oli siis väike tegija.
Samal ajal tundis Rupert Murdoch, et nüüd on õige aeg ka interneti poole tõsisemalt vaadata (ta nägi, et vaadatakse vähem TV-d ja loetakse ka vähem ajalehti) ja ostis Myspace ära – hind 580 milj dollarit. Rupert Murdoch on maailma üks mõjukamaid meediamoguleid, kes kontrollib mitmeid erinevaid väljaandeid alates ajalehest The Sun kuni filmistuudioni 20th Century Fox.
Neli aastat hiljem on aga hoopis Facebook Google kõrval maailmas enim kasutatud teenus. Facebooki kasutab üle 350 miljoni inimese hetkel. Twitter on vahepeal teinud ülikiire arengu kasutajate hulga osas kuid MySpace.com ei ole vahepeal midagi juurde võitnud.
Michael Garrahan ajalehest The Financial Times kirjutab põhjalikult miks kõik nii läks. Lühidalt öeldes sooviti kiiresti rikastuda ja ei panustatud veebisaidi arendamisse piisavalt. Ei osatud näha õigeid vahendeid mis tooks edu pikemas perspektiivis.
Ei võetud piisavalt kiiresti kasutusele Ajax platformi mis võimaldab postitusi teha lehelt lahkumata. Myspace.com uued omanikud aga soovisid, et kasutajad teeksid võimalikult suure lehevaatamiste numbri, mis annaks hea võimaluse neile palju-palju reklaami näidata ja seeläbi megakasumeid teenida. Facebook aga tegi tänu Ajaxile oma saidi palju kiiremaks ning ka atraktiivsemaks kasutajatele.
Lisaks tuuakse välja, et Facebook lisas kohe alguses oma saidile e-maili aadresside importija mis võimaldas saata kutsed kohe kõigile oma sõpradele – Myspace aga kaalus seda otsust veel kuus kuud. Samal ajal aga kasvas Facebooki kasutajaskond ainult mõne kuuga 40%.
Küsitleti Ameerika 500-t kõige kiiremini kasvavat ettevõtet (Inc. 500 companies) ja 91% neist kasutab mingil moel sotsiaalturundust.
Sotsiaalturunduse kanalite (blogging, podcasting, online video, social networking, message boards, and wikis) kasutamine on kasvanud võrreldes möödunud aastaga - 2008 kasutas 77% firmadest mingitki sotsiaalturunduse vahendit.
Kõige levinum kanal LinkedIn, Facebooki ja Myspace kõrval oli Twitter – 52% vastanutest väitis, et kasutab seda.
44% firmadest kellel ei ole hetkel blogi, plaanib seda teha ja 36% plaanib hakata mingil moel online videot kasutama.
Sotsiaalmeedia on innovatiivne ja annab eelise konkurentide ees – nii põhjendavad uurijad selle suurt populaarsust.
Uuringust selgub veel, et 68% firmadest jälgib oma firma või brandi kohta käivat infot sotsiaalmeedias.
Uuringu viis läbi the Center for Marketing Research at the University of Massachusetts Dartmouth.
Tuginedes värskele Eyeblasteri uuringule võib väita, et videoreklaamid ei tööta kõigis reklaamikeskkondades hästi ja nimelt just viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud sotsiaalmeedia veebisaitides.
Milles asi? Nimelt selles, et inimesed ei veeda piisavalt kaua aega sotsiaalmeedia veebisaitide erinevatel lehekülgedel, et reageerida videoreklaamidele.
Uuringu tulemused võtavad kokku kolme ja poole aastase perioodi ja tuhanded reklaamikampaaniad. Videoreklaamide vaatamine on kasvanud 60% kiiremini kui Rich Media reklaamide oma.
Uuringust tuleb ka välja, et mängude veebisaitides töötavad paremini brandi-reklaamid kuna mängimise ajal inimestel pole aega reklaamisisu täpselt lugeda.
Videoreklaamid töötavad väga hästi saitides, kus on rohkem sisu – uudised, äri, emailid ja kus on staatiline sisu.
Online videode vaatamine on kasvanud möödunud aastaga võrreldes ligi 25% ja inimesed vaatavad ka videosid 25% kauem käesoleval aastal.
* Kes saatis e-kirja – FROM-väli peab andma sellele selge vastuse. Kõik me puutume järjest rohkem kokku spämmiga ja delete-nupp on alati ühe näpuvajutuse kaugusel.
* Pealkiri peab selgitama üheselt, mida ma saan, kui selle kirja avan.
* Kas tegu on spämmi või soovitud kirjaga – kirja väärtus peab olema selgelt välja toodud.
Mõned punktid, mida hea pealkirja ehk subjekti valimisel silmas pidada:
1. Kliendi nime kasutamine pealkirjas lisab personaalsust, kuid lisaks peab sisalduma veel sõnum, mis vastab saaja vajadustele. 2. Kui tegu on ajalise piirangu pakkumisega, peab see ka pealkirjas välja tulema. 3. Ärge korrake firmanime pealkirjas, see on näha juba “saatja” väljal 4. Sõnum peab mahtuma 60-70 tähemärgi sisse, sest ülejäänud ei jää näha. 5. Kui postitate kirju tihedalt( nt iga päev), siis peab peamine sõnum sisalduma ka pealkirjas, mitte olema kirjas lihtsalt “uudiskiri” 6. Ärge trikitage pealkirjas erinevate märkidega nagu: *** !!!! jne 7. Subjekt peab olema kõigile arusaadav, isegi LCD telereid reklaamiv firma saab selle kirjutada nii, et see ei näeks välja nagu mingi salakood.
Otsimootori Bing omanik Microsoft sõlmis kokkulepped Facebooki ja Twitteriga info reaalajas uuendamiseks.
Google avalikustas kohe pärast seda, et ka neile lisanduvad reaalajas Twitteri postitused. See, kas Google ka Facebookiga kunagi kokkuleppele jõuab, ei ole veel teada.
Kui olete lisanud Twitterisse mingi postituse, teavad seda kohe ka otsimootorid Bing ja Google.
Siiani ei ole ükski suurematest otsimootoritest selleks suuteline olnud, kuna ei jälgi veebisaite reaalajas ja neil puudub info kasutajate poolt tehtud muudatuste kohta. Paljud kasutajad on hakanud seetõttu kasutama Twitteri enda otsingut või teisi kiiremaid otsingumootoreid nagu Topsy või Oneriot. Praegu võib Google.com lehekülgede otsingusse lisamine võtta teinekord isegi üle kuu, Bingil käib see veidi kiiremini.
Et otsimootorid, Twitter ja Facebook käed lõid, ei tähenda siiski seda, et kohe homsest oleks säutsud jms google otsimootoris reaalajas olemas – võib võtta veel kuid, enne kui asi reaalselt tööle saadakse. Twitteris tehakse päevas ca 45 miljonit sissekannet ja need on kõik avalikud, samas kui Facebook on privaatne ning selle enamik postitusi otsimootorite eest varjatud.
Koostööleppega muutuvad ilmselt ka kasutajatingimused mõlemas suhtluskeskkonnas, kuna kuhugi ei kao ka privaatsust ihkavad kogukonnad, kes ei soovi, et kogu nende kirjavahetus oleks maailmale näha.
* Sotsiaalse meedia ostmine muutub. Peab selgeks saama, kas ja kui palju peaks maksma üks kontakt sotsiaalses meedias. Kas see on rohkem väärt kui TV reklaam, näitab aeg.
* Oluline on leida vastus, kuidas hoida üleval suhtlust klientidega internetis. Tänapäeval puuduvad selle kohta reeglid, mis siiski ilmselt üsna pea välja töötatakse.
* M-äri kasvab, lahendusi tuleb mobiilidesse juurde. Suuremad mobiilide valmistajad peaksid tegema aplikatsioonide valimise lihtsamaks, praegu klient tihti ei tea, mida ta tegelikult oma mobiilsesse seadmesse laeb. See info liigub täna enamjaolt sõprade ja tuttavate kaudu. Tootjad võiksid teha edetabelid (Top25), mida nad soovitavad ning mida alla laadida.
* Lihtsalt staatilise veebisaidi omamisest tähtsamaks muutub oma sõnumi aktiivne laialisaatmine.
* Ajalehtede uudised muutuvad tänu nende tarbimise muutumisele.
* Online video kasvab, järjest rohkem tuleb mõelda videote lisamisele veebisaidile. Oluliseks saavad televisooni pikaaegsed kogemused teemal: kuidas head lugu pildikeeles jutustada.
See on väga suur muutus, sest alles 5 aastat tagasi ei olnud nii suurel kompaniil internetireklaamile sentigi eraldatud.
Pepsicol saab väga suur fookus olema sotsiaalsel meedial. Tehakse eraldi veebisait, kus internetikasutajad saavad hakata hindama erinevaid projekte ja siis sealt valitakse võitjad.
Pepsico on maalima üks juhtivaid reklaamijaid, kelle kaubamärkideks on Pepsi, 7up, Lays, Tropicana.
