TNS Emori reklaamipanuste monitooringu AdEx andmetel oli meediareklaamituru käive käesoleva aasta esimesel kvartalil 16,3 miljonit eurot (255 miljonit krooni).

Eelmise aasta samal ajal 13,9 miljoni eurot (218 miljoni krooni) - seega 17% tõusu.

Majandussurutisega kaasnev meediareklaamituru pidev langus, mis sai alguse 2008. aasta neljandast kvartalist, on kõigi märkide kohaselt läbi saanud. Peatseks kasvufaasi alguseks andis lootust juba eelmise aasta teine pool, mil turg stabiliseerus ning suutis kahes viimases kvartalis jääda eelmise perioodiga võrreldavale tasemele.

Ligikaudu pool esimese kvartali tõusust baseerus valimisreklaamil – kümne suurema reklaamija seas oli kolm erakonda ning ka suurima käibega tooteharuks tuli väikese eduga jaekaubanduse ees kategooria „ühiskondlikud organisatsioonid“, mis suuresti sisaldabki vaid erakondade reklaamikäibeid.

Sellest lähtuvalt tegid kõige suurema kasvu läbi meediatüübid, mis said suurema osa valimisreklaamile kulutatud rahast – välimeedia (29,7%), televisioon (22,8%) ja internet (22,1%). Lisaks said oma osa ka ajalehed (peamiselt päevalehed), kellel õnnestus osalt ka tänu sellele esmakordselt pikaajalisest mõõnast tõusu pöörata (9,7%). Turu kasvutempost veidi aeglasemalt kasvas raadio (13,9%) ning eelmise aasta viimases kvartalis jõulist tõusu (20%) alustanud ajakirjad, mis jäid suures osas valimisreklaamist ilma, oli ainuke meediatüüp, mis ei näidanud tõusu, vaid jäi eelmise aasta sama ajaga võrreldes samale tasemele (0,2%).

Juba eelmise aasta neljandas kvartalis möödus telereklaami osakaal otsustavalt tavapärasest liidrist ajalehtedest (35% vs 27%), haarates suurema osakaalu „meediareklaamipirukast“ ka aasta kokkuvõttes. Käesoleva aasta esimene kvartal näitas sama tendentsi jätku – tele osakaal oli 33%, ajalehtedel 29%. Jätkuvalt on kõige väiksema osakaaluga meedia positsioonil ajakirjad (5%).

Esimese kvartali suurimaks reklaamijaks oli esmakordselt sellele positsioonile tõusnud Tele2 Eesti, kellele järgis masueelne esireklaamija Procter&Gamble ning ülejäänud  kaks suurt Eesti telekommunikatsioonifirmat Elisa Eesti ning EMT – viimati nimetatu tõrjuti viimase aja esipositsioonilt üsna tavapäratule neljandale kohale. Lisaks kolmele suurele erakonnale (Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond) mahtusid esikümnesse veel ka Rimi Baltic, Tallink Grupp ja globaalne kontsern Unilever.

10 suurimat meediareklaamijat Eestis 2011. aasta esimeses kvartalis

1. (2) TELE2 EESTI
2. (3) PROCTER&GAMBLE
3. (4) ELISA EESTI
4. (1) EMT
5. (-) ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT
6. (-) REFORMIERAKOND
7. (5) RIMI BALTIC
8. (7) TALLINK GRUPP
9. (-) SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND
10. (13) UNILEVER

Märkus: sulgudes koht 2010. aasta esimese kvartali pingereas
Allikas: TNS Emori reklaamikulutuste uuring Adex

Eelmisel aastal samal ajal praktiliselt olematud ühiskondlike organisatsioonide reklaamimahud kasvasid kategooriana koguni 2387%. Esikümne kategooriatest olid suuremateks mahukasvatajateks veel telekommunikatsioon (kasv 113%) ja ootuspäraselt taas kasvutrendi alustanud autod (62%) ning reisijate vedu (49%), suuremad langetajad olid aga finantsasutused ja teenused (-29%) ning mobiilside (-24%).

10 enam reklaamitud tooteharu Eestis 2011. aasta esimeses kvartalis

1. (68) ÜHISKONDLIKUD ORGANISATSIOONID
2. (2) JAEKAUBANDUS
3. (1) MOBIILSIDE
4. (5) AUTOD
5. (3) RAVIMID
6. (4) FINANTSASUTUSED, TEENUSED
7. (18) TELEKOMMUNIKATSIOON
8. (13) REISIJATE VEDU
9. (9) KONTSERDID, FESTIVALID
10. (8) MÖÖBEL

Märkus: sulgudes koht 2010. aasta esimese kvartali pingereas
Allikas: TNS Emori reklaamikulutuste uuring Adex

Allikas: TNS Emori reklaamikulutuste uuring Adex

Käesoleva aasta algusest kaardistab TNS Emor ka otsepostireklaami, mille kogukäibeks esimeses kvartalis tuli ca 2 miljonit eurot (31 miljonit krooni), mille lisamine traditsioonilisele meediareklaamikäibele annab laiema pildi reklaamikäivetest ning laiendatud turumahuks ca 18,3 miljonit eurot (286 miljonit krooni).

Antud ülevaade põhineb igapäevasel TNS Emori Adexi reklaamimonitooringul, mille trükimeediat ja televisiooni puudutavad andmed fikseeritakse ja kodeeritakse erialaspetsialistide poolt. Kokku kaardistatakse 47 ajalehte, 54 ajakirja ja 13 telekanalit. Muid meediaid kirjeldavad andmed pärinevad meediaomanikelt saadud ilmunud reklaami täpsusega "deklaratsioonide" põhjal. Kogu andmestik kogutakse hinnakirjale tuginevalt, antud tulemuste analüüsi puhul on meediatüüpide lõikes arvutatud eeldatavad tegelikud hinnad, et anda täpsem hinnang turu suurusele ja trendidele.

Allikas: TNS Emor

Facebookis firma lehekülge avades on ilmselt enamuse firmade soov ikkagi aidata kaasa oma müügile. Niisama naljapärast ei kuluta oma aega keegi.

Facebookis on täna 600 miljonit kasutajat ja seega on ta ahvatlevaks turuks väga paljudele, kel on mingi globaalne toode või teenus.

Facebooki e-poe lahendusi on mitmeid, mõni parem ja mõni halvem, ning nad arenevad paremuse poole pidevalt.

Selleks, et näha kuidas teised Facebookis äri ajavad, pani Inglise firma Econsultancy kokku pika nimekirja parematest e-äri lahendustest Facebookis.

Siit saab kindlasti häid ideid ja ka aimu mis rakendusi keegi kasutab.

Tark õpib ikka teiste vigadest, head sirvimist!

101 f-äri lahendust Facebookis.

Mobiiides otsingut kasutades klikitakse reklaamidele 2,7 korda aktiivsemalt kui tavaarvutis, kinnitab Efficient Frontier uuring.

Viimase aastaga on mobiilse otsingu reklaamide osakaal kasvanu kiiresti: 2010 0,34% ja 2011 märtsis juba 1,7% kogu reklaamirahast mida panustatakse otsimootoritele. 2011 aasta lõpuks prognoositakse mobiilse otsingu reklaamimahuks juba 4,3%.

Mobiilse otsingureklaami klikihind on ka soodsam ca 60% tavareklaamist.

Mobiilsetes seadmetes on veel vähe reklaami ja seetõttu tulevad sealsed reklaamijad uudsuse tõttu ka rohkem esile, mis põhjustabki aktiivsemat klikkimist.

Kahjuks on konversatsiooni määr aga ainult 14% tavaotsingu reklaamist. Selle peamiseks põhjuseks toodaks, et veebilehed ei ole optimiseeritud mobiilidele (ei ole nähtavad korrektselt mobiilsetes seadmetes) ja ka sealsed maksesüsteemid vms on puudulikud, mis kokku ei võimaldagi kliendil tehingut teha.

QR-kood on maatrikskood, mis tuleneb inglisekeelsest väljendist "quick response code". QR-kood on mõeldud informatsioon kiireks edastamiseks ja tema abil on võimalik "peita" erinevat informatsiooni.

QR-koodi saab lugeda mobiiltelefoniga, millel on fotokaamera ja telefoni on vajalik installeerida tasuta tarkvara selle lugemiseks.

QR-koodide tehnoloogia arendati välja Jaapanis juba aastal 1994 Toyota poolt, et jälgida nende koodide abil autodetaile tootmisprotsessi käigus.

QR-kood on populaarne idamaades ja seda kasutatakse peamiselt info edastamiseks toodetel. QR-koodi abil saab lisada infot oma visiitkaardile, kodulehele, ajalehereklaamile, T-särgile, reklaamplakatile jne-jne.

Kes võiksid QR-koodi kasutada?

Eks ole see puhtalt fantaasia küsimus. Üheks heaks kasutuseks võiks olla turismiobjektide markeerimine ja selleläbi kasutajale rohkema info pakkumine. Lähed mingi monumendi juurde, teed mobiiliga sellest koodist klõpsu ja saad kohe rohkem teada ajalooväärtuse kohta.

Kindlasti on see kood heaks marketingi nipiks poodidele. QR-koodid on laialdast kasutust leidnud ka filmitööstuses plakatite peal. Teed näiteks bussioodates filmiplakatil olevast koodist pildi ja sulle pakutakse rohkem infot selle filmi kohta, linastusajad jne.

Hispaanias on näiteks QR-koodid jõudnud ka juba kleitidele. Kui pildistad kleidil oleva koodi, siis saad tasuta omale allalaadida muusikapalu. Lisaks on ka juba esimesed postimargid tehtud selle koodiga.

Ürituste korraldajatel või ka ööklubidel on hea selle koodi kaudu võimaldada inimestel lihtsat ligipääsu tulevaste ürituste infole.

USToday värske artikkel kirjutab, et QR-Koodide kasutamine on viimase aastaga kasvanud 4000%. Prognoositakse, et 5 aasja pärast on nendega juba kõik harjunud ja nad on kasutusel igalpool.

Mõned näited QR-koodide kasutamisest:

Interneti arhiiv aadressil http://web.archive.org võimaldab heita pilgu ajas tagasi, kuidas nägid välja veebisaidid. Ajas saab tagasi minna kuni aastani 1996.

Vaatame milline oli Eesti internetimaastik aastal 2001 ehk siis 10 aastat tagasi.

Internetikasutajaid oli siis eestis ca 350 000. Teisisõnu oli internetti viimase kuue kuu jooksul kasutanud iga kolmas Eesti elanik.


15 populaarsemat veebisaiti aastal 2001:

1. Neti.ee
2. Delfi.ee
3. Hanza.net
4. Everyday.com
5. Hot.ee
6. Mail.ee
7. Kuldne Börs
8. Eesti WWW Wärk
9. Mega
10. CV Online
11. Tele2
12. Postimees
13. Soov
14. Eesti Päevaleht
15. Eesti Ekspress

Internetireklaami poolt saadav kohene tagasiside reklaami tulemuste kohta muudab selle meedia teistest palju tulemuslikumaks.

Põhimõtteliselt võib internetireklaami tulemusi jälgida reaalajas ja seejärel vajadusel optimiseerida meediapindu või muid meediaatribuute.

Tinglikult võiks internetiturunduse jagada 6 etappi:

1. Eesmärkide seadmine - enne igat kampaaniat tuleks endale (vajadusel ka teistele) teha selgeks, mis on kampaania eesmärk ja oodatav tulemus.

2. Planeerimine - see etapp hõlmab siis meediaatribuutide valikut. Kus ja kuidas ja millal reklaamitakse. Milline on kampaania ülesehitus jne.

3. Ostimine - õigem oleks võibolla öelda pindade broneerimine. Siinkohal on väga oluline ka läbirääkimiste pidamise oskus, on ju üldteada tõde, et hinnakirjahinnaga ei osta keegi reklaami.

4. Kampaania käivitamine - reklaammaterjalide valmistamine, edastamine, statistika kogumise alustamine.

5. Kampaania manageerimine ja optimiseerimine - nüüd on aeg esimesi vilju korjata. Vaadata kuidas töötavad valitud reklaamvahendid. Kui esimesed õunad juhtuvadki hapud olema siis saate kiiresti teha meediaplaani muudatusi - vahetada bannereid või reklaamikohti või üldse reklaamikanaleid muuta.

6. Analüüs - peale kampaaniat on kohe hea teha analüüs ning võtta kokku tulemused. Mis töötas hästi, mis halvasti. Internetimaastik muutub nii kiiresti ja alati on kasulik veidi eksperimenteerida.

Kui enamikes maailma riikides on kõige populaarsem veebisait Google, siis Eestis oli olukord pikka aeg eriline, kuna kõige suurema külastatavusega veebisait oli Neti.ee.

Umbes 2008 aastast alates on aga küsimus, kes on suurim otsimootor kohalikul turul, muutunud järjest aktuaalsemaks.

Vaatleme 3 erineva allika andmeid:

1. TNS Emor
Kui vaatame TNS Emori avalikku veebisaitide külastatavuse tabelit, siis on selgelt esimesel kohal Neti.ee, edastades peakõrguselt nii Delfit kui kogu Postimehe veebisaitide võrgustikku: http://tnsmetrix.emor.ee/
Paraku ei ole siin tabelis kajastatud ei Google.com'i ega ka Facebooki.

2. Alexa.com
Kui võtame ette Alexa veebisaitide külastatavuse andmed, siis on selgelt Esimesel kohal Google.com ja teisel kohal Facebook. Neti.ee platseerub kaheksandaks. http://www.alexa.com/topsites/countries/EE

3. IAB & Gemius
Vaadeldes IAB ja Gemiuse tehtud kokkuvõtet 2010 aastal, toovad nad välja huvitava graafiku, kus juba 2008 aasta keskel vahetusid Eestis Google ja Neti.ee positsioonid. Google on selgelt esimene otsimootor ja Neti.ee turuosa on väiksem. Alates 2009 aasta keskpaigast on mõlema otsimootori turuosad stabiliseerunud.

Ühes varasemas postituses juhtisime tähelepanu teguritele mis mõjutavad banneri tulemuslikkust ehk tema klikkimise protsenti.

Et teha banneri tulemuslikkuse olulisus veelgi selgemaks, toome siinkohal ära ühe näitliku kampaania tulemused.

Kampaanias kasutati kahte erinevat bannerit - ühel oli klikkimise protsent ehk CTR 0,5% ja teisel natuke kõrgem 0,75%.

Kõik muud andmed  - kampaania eelarve, CPM ehk tuhande kontakti hind ja ka konversatsiooni määr on samad.

Nagu allpoololevast tabelist näete, annab ainult 0,25%-line klikkimise protsendi tõus kampaania kogutulemuses väga suure paranemise.

IAB Europe koostöös Gemiusega panid ritta interneti kasutamise Kesk- ja Idaeuroopa riikides.

Kui vaadata pingerivi internetikasutajate arvu poolest, siis leiame Eesti viimasel kohal:

Interneti kasutamise penetratsiooni poolest oleme aga esimesed. Kõige suurem osa rahvast kasutab internetti protsentuaalselt:

Interneti reklaami aktiivsuselt oleme suhteliselt tagasihoidlikul kohal ehk tabeli keskosas mahtudes kenasti Läti ette. Järgmine tabel näitab kui mitu Eurot kulutati internetireklaamis ühe internetikasutaja kohta.

Allikas: Iabe Europe ja Gemius

USA organisatsioon Freedom House reastas maailma riigid internetivabatuse alusel. Eestile tuli sealt väga hea uudis kuna Eesti tunnistati kõige vabama internetiga riigiks maailmas!

Vabaduse tabeli tipus olevale Eestile järgnevad USA ja Saksamaa. Viimasel kohal asub Iraan. Väga paljudes riikides on internetikasutamine piiratud valitsuste poolt.

7 maailma kõige vabama internetiga riiki:

Kogu tabelit saab vaadata siin.

Vaatame tulevikku, kuidas muutub reklaamituru jaotus erinevate meediakanalite vahel kuni aastani 2015.

eMarketer võttis kokku 5 suure organisatsiooni ennustused ja koostas kõige tõenäolisema meediaturu jaotuse stsenaariumi aastani 2015.

Analüüsiti järgmiste organisatsioonide ennustusi:

• Newspaper Association of America (NAA),
• Interactive Advertising Bureau (IAB),
• PricewaterhouseCoopers (PwC),
• Outdoor Advertising Association of America (OAAA)
• Radio Advertising Bureau (RAB)

Aastal 2015 on internetireklaamil USAs väga tähtis osa ja koguturu jaotus näeb välja järgmine:

Facebook on küll maailma popim sotsiaalvõrgustik kuid teisi sarnaseid on päris palju.

Seega, kui teil peaks olema mingil põhjusel vaja teatud maa inimestega või äridega suhteid luua, siis tasub ringi vaadata alljärgnevates sotsiaalse meedia veebisaitides.

Saksamaa - http://www.studivz.net/
Saksamaa seenioride võrgustik - http://www.feierabend.de/
Saksamaa koolide võrgustik (ca 30 000 õppeasutust) - http://www.schueler.cc/
Hiina - http://www.renren.com/
Venemaa - http://www.vkontakte.ru/
India - http://www.desimartini.com
Türgi - http://turkspace.com/
Hispaania - http://www.tuenti.com/
Poola - http://nk.pl/
Holland - http://www.hyves.nl/
Ladina Ameerika - http://www.sonico.com/

Suurbritannia on e-äris Euroopa lipulaev tänu suurimale e-kaubanduse osakaalule.

Seega on kasulik piiluda mida “vanal heal Inglismaal” tehakse selles vallas.

1. Veebruaris 2011 oli Suurbritannias online kuabanduse maht 4,9 miljardit naela.
2. Veebruaris kasvas e-kaubandus 20% võrreldes 2010 sama perioodiga.
3. Veebruaris kulutas iga inglane keskmiselt 79 naela online ostudeks – ligi 90 EUR.
4. Kõige rohkem kasvasid veebruaris riiete, aiatarvete ja elektroonika ostud vastavalt 34%, 37% ja 22%.
5. 94% kauplejatest aksepteerivad deebet ja krediitkaarte.
6. Paypal maksesüsteemi aksepteerib 41 kaupmeestest.
7. Google Checkout'i aksepteerib 1% ja
8. Mobiilimaksete osa tühine kuid on näha väike kasvutrend - 5%.
9. Kohaletoimetamise kiirus on kasvanud märgatavalt võrreldes eelmise aastaga – 48% tooteid toimetatakse kätte 2 päevaga.
10. 46% ostjatest ei ole täpset ostusoovi, kui lähevad internetti shoppama

Allikas: IMRG/Capgemini e-Retail Index

Eesti meediareklaamiturg langes ligi 7%.

Eesti meediareklaamituru käive ulatus 2010. aastal 1,033 miljardi krooni ehk 66 miljoni euroni. Aasta kui terviku käibelanguseks tuli -7%. IV kvartali käive 304,4 miljonit krooni (19,5 miljonit eurot) oli võrreldes 2009. aasta IV kvartali käibega (304,8 miljoni krooniga) praktiliselt sama.

Aastat iseloomustas kvartalist kvartalisse liikuv trend järjest positiivsemate muutuste poole – kui I kvartalis oli turu langus veel ca -19% ning II kvartalis ca -8%, siis III kvartal oli juba eelmise aasta sama ajaga võrdne. Kui tavapäraselt on aasta väikseima käibega kvartal olnud suvine III kvartal, siis möödunud aastal olid võrdselt väikse mahuga I ja II kvartal, moodustades mõlemad aastakäibest ca 21%, suurimat käivet näitas aga traditsiooniliselt aasta viimane kvartal (ca 30%).

Meediatüüpidest olid aasta kokkuvõttes väikeses kasvutrendis internet (ca 7%) ning nii tele- kui välireklaam (mõlemad ca 1%), raadio aga liikus koguturul toimunud väikse langusega samas rütmis (ca -7%). Jätkuvalt suures languses oli aga printmeedia, kusjuures ajakirjade käive oli ca -14% väiksem, ajalehtede oma aga koguni -20%. Meediareklaamituru väikese languse taga on suures osas selliste TOP10-sse kuuluvate kategooriate nagu mööbel (-32%), kontserdid, festivalid (-23%) ning jaekaubandus (-12%) mahtude jätkuv langemine. Lisaks avaldas oma mõju ka ühiskondlike organisatsioonide, peamiselt erakondade reklaamikulutuste vähenemine (-86%) võrreldes 2009. aastaga, mil toimusid kahed valimised. Samas näitasid mõnede oluliste tootekategooriate meediareklaamikäibed võrreldes 2009. aastaga juba ka kasvu – nii suurenes finantsasutuste ja -teenuste käive 18%, mobiilside käive 7% ning reisijateveo kategooria käive koguni 23%.

TNS Emor

Oletame, et teil on vaja arvutiga tööd teha, kuid pole käepärast teile tuttavaid programme ja oma arvutit. Mis siis teha?

Või tahaks lihtsa koduvideo kokkupanna ja sõpradele näidata? Selleks ei pea hakkama veel mitmesaja Euroseid video vms programme omale soetama hakkama. Enamik asju saab aetud ka palju lihtsamlt ja tasuta.

Tänapäeval on mitmed veebilahendused juba nii head, et saab peaaegu kõik tööd tehtud. Ka arvutis millel on ainult internetiühendus.

Word, Excel, Powerpoint jt.
Tõenäoliselt on parim veebilahendus erinevate dokumentide jaoks Google Docs - http://docs.google.com/
Google Docs on peaaegu samade võimalustega, kui MS Office või Open Office programmid. Saab lugeda ja kirjutada tekste, töötada tabelitega, koostada erinevaid skeeme, jooniseid. Lisaks on võimalus teha esitlusi. Kõiki dokumente saab erinevates formaatides ka arvutisse laadida.

Fotode töötlemine
Kui on vaja fotosid kergelt töödelda (vähendada suurust, valgust korrigeerida jne) siis sobib Google Docs alt leitav lahendus Picnik - http://www.picnik.com/home Lihtne ja arusaadav igaühele.
Kes vajab aga rohkem võimalusi, nagu Photoshopis vms programmis, siis on hea kasutada Pixlr - http://pixlr.com/

Online video tegemine
Juhtub ka seda, et vahel tekib vajadus teha ise väike video.
Tänu internetikiiruse kasvule on võimalik ka lihtsamate videoklippide valmistamine internetis. Siin võiks soovitada järgmisi lahendusi:
Youtube - http://www.youtube.com/editor
Videotoolbox -  http://www.videotoolbox.com/
Creaza - http://www.creaza.com/movieeditor/

Kuna poliitikud võtavad valimiste eel omavahel mõõtu muuhulgas nii mälumängus, laulmises kui kardisõidus, on ülim aeg tuua välja kandidaadid, kes oskavad teistest paremini kasutada uudseimat kampaaniavõimalust – blogimist.

Internetiturundusfirma WMG selgitas välja, kes parteidest on neil Riigikogu valimistel parimad blogijad ja millise kandidaadi ajaveeb on efektiivsem. Vaatluse all oli kokku 108 riigikogu erakondlikku kandidaati, nö lipukandjat ehk oma valimisringkondade esinumbrit.

Kokku oli hindamisel aluseks väga erinevat 14 kriteeriumi.Hindamisele ei läinud blogide välimus - ilu on vaataja silmades - ning ka sisu (selle sügavus või olematus) – poliitiline maailmapilt peabki mitmekesine olema. Eeldasime, et iga kandidaat on ajaveebile andnud parima välimuse ning edastab blogis parimat infot.

Mille alusel hinnati:

Vanus ja kas blogi on elav ka praegu. Kui blogi on tehtud vaid mõned kuud enne valimisi, on selge, et eesmärgiks on puhtalt valimispropaganda. Kui inimene on kunagi olnud aktiivne sulesepp ning viimane sissekanne on mitme aasta tagune, siis ei oma blogi muud peale ajaloolise väärtuse.

Isiklik info. Kas kandidaadil on olemas CV ning kas valija leiab tulevase riigikogulase kohta ka muud taustainfot, mis annaks personaalsema seose? Kas on tegu puhtalt poliitrobotiga või on sissekannete taga inimene oma hobide ja isikliku eluga, millega valijal parimal juhul tekib ehk samastuminegi?

Fotogaleriid ja multimeedia. Pilt asendab tuhandet sõna ning annab edasi seda, mida tekst ei suuda. Lisaks on piltidega võimalus lihtsalt kajastada oma erinevaid tegemisi, ka isiklikke. Multimeedia all pidasime silmas seda, kas kandidaat on materjali hulgas kasutanud videomaterjali või helilõike. Video popularsus info edastamisel kasvab maailmas väga kiiresti.

Ajakirjanduses avaldatud artiklid. Kas blogis olid ära toodud kandidaadi poolt ajakirjandusele kirjutatud või teda puudutavad artiklid jms – see on üheks indikaatoriks, kui kaalukad on pürgija mõtted ning see teeb ka internetikasutaja elu lihtsamaks. Kui info on kogutud ühte kohta, on lihtsam saada täielikku ülevaadet.

Domeen ja kujundus. Isikupära loeb. Lisapunkt tuli, kui kandidaadil oli tehtud omanimeline eraldi domeen ehk veebiaadress. Kujunduse seisukohalt tuli plusspunkt neile, kes olid vaeva näinud omanäolisuse nimel ega kasutanud üldisi kulunud veebilehtede taustasid.

Kontaktivorm. Kas poliitik oli avatud suhtlusele? Kuidas poliitikuga ühendust sai, kas poliitik oli teinud kena veebivormi, kus vajadusel lihtne küsimust esitada ja arvamust avaldada või pidi kasutaja otsima lehe alt nurgast pisikest meiliaadressi?

Sotsiaalmeedia. Kas kodulehel oli olemas viide poliitiku Facebooki või Twitteri lehele? See on oluline, sest võimaldab koguda juurde järgijaid sotsiaalmeedias ning oma sõnumit levitada. Lisaks pakub see kasutajale hea võimaluse erinevate keskkondade vahel liikumiseks.

Blogi leitavus. Fundamentaalse tähtsusega – kui leht ei ole leitav, siis mis mõte sellel üldse on? Plusspunktid teenisid need, kes tulid otsimootorites välja esimesel leheküljel ning kes olid lisatähelepanu pööranud korralikule esindatusele otsimootorites.

Valimisrekvisiidid. Viimaseks oli vaatluse all väike, kuid siiski oluline nüanss: kas meie uue riigikogusse soovija valimisnumber, piirkond ja tema partei programm olid blogis ära toodud?

Kokkuvõte

108-st partei valimisringkondade esinumbrist olid blogid 40 ehk 37%-l.

Kõige internetiteadlikumaks parteiks osutus Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kuid vahed olid väga väikesed. Kui osatakse ära kasutada interneti poolt pakutavaid lisavõimalusi, näitab see kokkuvõttes interneti-erudeeritust. Kõige vähem oskasid neil valimistel interneti võimalusi ära kasutada Rahvaliit, EKD ja Vene Erakond.

Kõige parema blogi tiitli pälvis uus riigikogu kandidaat Andres Anvelt.

Mis teeb Andres Anvelti blogi teistest paremaks? On kasutatud ära kõik ühe hea blogi võimalused, mistõttu võiks seda nimetada pigem koduleheks kui blogiks. Blogide ja kodulehtede vaheline piir on nii või naa tänapäeval kadumas.

Andres Anvelti blogis on lisaks sissekannetele ära toodud ka tema muu, poliitikaväline tegevus: kirjalik looming, filmid jne Blogis on korrektne info tema elukäigu kohta ehk CV. Ühena vähestest blogijatest on kasutanud videosid, loonud korraliku fotogalerii, andnud ülevaatliku poliitiliśe programmi ning esile toonud rohked ajakirjanduses ilmunud materjalid. Lisaks on blogi mugav kasutada ehk plussiks on selle hea navigeerimine. Loomulikult on kiiduäärt lehekülje oma nägu ja ka omanimeline veebiaadress. Positiivsena võib esile tuua, et blogi kaalukauss oli kenasti balansseeritud isikliku ja poliitilise elu vahel.

Parimate riigikogu kandidaatide blogid:

Andres Anvelt - http://www.andresanvelt.com (SDE) - 14

Tõnis Lukas - http://www.lukas.ee/ (IRL) - 11,5

Keit Pentus - http://www.keitpentus.ee/ (RE) - 11,5

Kristiina Ojuland - http://www.kristiinaojuland.ee/ (RE) - 11

Rein Lang - http://www.lang.ee/ (RE) - 11

Eerik-Niiles Kross - http://www.kross.ee/ (vabakandidaat Roheliste hulgas) - 11

Peeter Võsa - http://www.vosapeeter.ee/ (KE) - 11

Raivo Orgusaar - http://orgusaar.ee/ (Iseseisvuspartei) - 11

Puudujäägid

Kõige rohkem oligi potentsiaalsete riigikogulaste blogides vajakajäämisi multimeedia kasutamisel. Reeglina on videode ja helilõikude lisamine tehtud tänapäevaste tehniliste lahenduste poolt jõukohaseks igaühele.

Üllatusmomenti pakkus nüanss, et vaid vähestel oli loodud kontaktivorm, millega inimene (potentsiaalne valija!) saaks lihtsalt ühendust võtta tulevase saadikuga.

Veel olid poliitikud unustanud tihti esile toomast oma sotsiaalmeedia lehe – näiteks Facebooki lingi.

Ja mis kõige üllatavam – väga tihti olid poliitikutel ununenud välja panna sellised elementaarsed asjad nagu valimisnumber, valimispiirkond ja erakonna programm. Keegi ei eeldagi, et erakonna programmi peaks oma blogis 100%-liselt kopeerima, kuid lühikokkuvõte koos edasiviivate linkidega oleks ju elementaarne.

Ka võiks soovitada julgemini esitleda valijatele isiklikku infot, mis ei ole seotud poliitikaga – hobid, huvid, tegemised, raamatud jne. See on oluline info valijale inimliku lähenemise seisukohast.

03.03.2011

PS. WMG ei ole seotud ühegi partei reklaamikampaaniaga

Analüüsi kajastas ka Postimees Online.